Accueil
Aimé CESAIRE
Frantz FANON
Paulette NARDAL
René MENIL
Edouard GLISSANT
Suzanne CESAIRE
Jean BERNABE
Guy CABORT MASSON
Vincent PLACOLY
Derek WALCOTT
Price MARS
Jacques ROUMAIN
Guy TIROLIEN
Jacques-Stephen ALEXIS
Sonny RUPAIRE
Georges GRATIANT
Marie VIEUX-CHAUVET
Léon-Gontran DAMAS
Firmin ANTENOR
Edouard Jacques MAUNICK
Saint-John PERSE
Maximilien LAROCHE
Aude-Emmanuelle HOAREAU
Georges MAUVOIS
Marcel MANVILLE
Daniel HONORE
Alain ANSELIN
Jacques COURSIL

Ti kourilet - Billet du jour

Ti kourilet
Sé sé tet-zoto tala ki ka di Michelle Obama led !

   Lavi délè sé an rigoladri kisiswa péyi-a éti ou yé a. Koté ki ni plis moun ek bagay komik, sé asiré pa pétet koté-a yo ka kriyé lé Zéta-Zini a, pi gran bidim-pouvwè asou latè. Anni gadé ki manniè yo éli lot jou-a an boug ki rasis kont Neg, ki rayi fanm, ki rayi mizilman, ki rayi makoumè, ki rayi latino kisasayésa... Konsidiré tout lavi misié anni pasé adan yon sel kalté rayisanstoubannman. Sel bagay ou sé di i jaja, sé lajan épi bel fanm blan.

Billet du Jour
Fabrice Dunon annonce sa candidature dans la circonscription du Centre-Atlantique aux législatives de 2017

   Si, s'agissant du GRAN SANBLE, les choses semblent éclaircies concernant les circonscriptions du Sud et du Centre, Alfred MARIE-JEANNE ayant annoncé quels candidats le MIM soutiendra (visiblement contre une fraction de son parti s'agissant du Centre puisqu'il soutient Francis CAROLE du PALIMA), dans sa circonscription à lui, sur laquelle il ne se représente pas, celle du Centre-Atlantique donc, les choses sont beaucoup moins claires.

Ti kourilet
Chen pisé anlè Sarkozy ki risivwè biyé-pa-lapenn li

   An fwa ankò, nou blijé mandé kò-nou ki sa sondè, jounalis, dékatiyè politik kisasayésa...ka sèvi pis, lè nou ka gadé, pa ni yonn adan yo ki té prévwè ki chen té ké pisé anlè Nicolas SARKOZY adan éleksion pou sé primè Ladwet la ki woulé dimanch-tala. Tout sé swédizan gran-grek tala té kabéché red pou espitjé nou ki té ni anni dé kandida ki té sérié. Dé kandida ki té ni chans ay adan déziem lawonn sé éleksion primè tala : Nicolas SARKOZY ek Alain JUPPE.

   Ki sa nou wè ?

Billet du Jour
Fred Célimène, alias Julie Frémont, révoqué de l'Université, sombre dans la folie furieuse

Pour la deuxième fois dans l’histoire de l’Université française, un professeur des universités a été révoqué par le CNESER. Il s’agit de Fred Célimène qui, avant cette révocation, avait été mis en examen avec sept chefs d’inculpation, les uns plus graves que les autres : détournement de biens publics en bande organisée au détriment de l'Union Européenne, faux et usages de faux, violation des lois de marchés publics, délit de favoritisme etc...

Billet du Jour
Fè politik ek fè vakabonnajri sé dé bagay ki diféran !

   Adan sé dènié koloni fwansé a ni an mo sé éli politik la pa djè konnet oben pa konnet pies : "démisionnen". Toupatou asou latè, nonm ek fanm politik ka rimet tabliyé-yo, kon yo ka di, kisiswa davwè yo boufi épi pouvwè-a kisiswa davwè tjek maladi pwan yo kisiswa davwè yo konmet tjek vakabonnajri. Atè Matinik ek Gwadloup, ou pres pa ka janmen wè sa. Sé éli politik nou an simié mò nan pouvwè-a olié yo ralé kò-yo. Sé dayè poutji nou ni tou sa viékò-kò, ki nonm ki fanm, ki mè, sénatè, dépité oben konséyé.

Ti kourilet
Mennen kanmiyon sé pa jwé topi-mabial

   Dépi yonn-dé tan, kanmiyon ka anni maté yonn dèyè lot adan ti tet zépeng-la yo ka kriyé Matinik la. Erez-di-bonnè, pies aksidan rachmabab poko fet abo ni an chofè kabouré-zòdi ki ped ta'y la pa koté komin Sent-Mari. Anlo moun koumansé rakonté ki sé an boug ki fouté an tjenbwa an tjou tout chofè kanmiyon davwè i apwann ki yonn adan yo (asiparé i pa sav kiles !) té ka koké madanm-li. Mèyè sa vré pis sé labitid fanm mayé fouté nonm-yo bon kòn an péyi-tala dépi zot wè nonm-lan fè tan tounen do'y, men ni an lot lesplik tou : twop chofè kanmiyon konpwann sé topi-mabial yo ka jwé anlè lawout-la.

Ti kourilet
Yo lé bisui-a, mé yo pa lé Méritjen-an !

   A l'époque dite de l'Amiral ROBERT, celle de la deuxième guerre mondiale donc (1939-45), est née, à la Martinique, une expression créole sarcastique : "Yo lé bisui-a, mé yo pa lé Méritjen-an". Traduite littéralement, ça donne : "Ils veulent du biscuit, mais pas de l'Américain". Cette expression fait référence au semi-blocus de la part des Américains que subissait l'île alors gouvernée par le pétainiste ROBERT, aligné sur le régime de Vichy.

Billet du Jour
Sarkozy emmerdé pour 5 millions d'euros, Célimène-Frémont tranquille malgré 10 millions d'euros !

   Quand on est aux Antilles et qu'on voit tout le raffut qui est fait depuis deux jours à la suite des déclarations de Ziad TAKHIEDINE affirmant qu'il aurait rapporté la somme de 5 millions d'euros à Nicolas SARKOZY de la part de Mouamar KHADAFI, l'ancien président lybien, pour que ledit SARKOZY fasse sa  dernière campagne électorale, on en reste sidéré.

   Oui, sidéré !

   Pourquoi ?

Ti kourilet
Donald Trump di kon sa i sé pli bon konpè Izrayel

   Avan Barack OBAMA pati-kité pouvwè-a i ofè Izrayel an pal 38 milia dola pou sa genyen zam, konsidiré péyi-tala té an pov ti zizing péyi ki ka pwan fè ek ki ka riské disparet si pèsonn pa pòté'y soukou. Tout moun sav ki kominoté juif méritjen an té ba OBAMA dapiyan'y ki primié kou i éli ki dézienm kou i éli. Pannan sé 8 lanné-a éti OBAMA rété adan Lanmézon Blan an, i pa janmwen fè pies kalté présion anlè Izrayel ek anlè primié minis li, Benyamin NETANYAHOU, pou blijé yo moli titak ek pèmet pep palestinien-an respiré tibwen.

Ti kourilet
Ki sa sondaj ka sèvi ?

   Nou pé pozé nou ti keksion-tala douvan lakantié fwa sondè twonpé kò-yo adan éleksion. Magré sa, jounalis ka kontinié apié dékatiyaj-yo asou sondaj, élektè ka kontinié kouté sondaj konsidiré sé té an bagay ki siantifik. Chonjé ki adan tou piti Matinik-nou an, nan éleksion téritorial mwa désanm 2015 la, sondaj té ka ba LETCHIMY ek PPM/EPMN genyen nawflaw. Chonjé ki adan bidim péyi lé Zéta-Zini, jik a yè oswè, sondaj té ka ba Hilary CLINTON genyen wolanmen douvan Donald TRUMP.

Billet du Jour
Toupé yo ni an kò-yo !

   Pannan pasé 30 lanné (1972-1992), gwo plantè bannann Matinik pwézonnen péyi-a épi an pestisid yo ka kriyé "klowdékòn". Silon sa yo ka prétann, sé té sel manniè goumen kont an maleng ki té ka chiktayé sé réjim bannan-lan, maleng éti tit-li sé an fwansé "cercosporiose noire". Jòdi-jou, tè Matnik polié, lariviè Matnik polié, dlo-fondok Matnik poliélanmè Matnik polié. Ou jis ka ritouvé klowdékòn adan let fanm ki an-sitiasion ek adan viann zannimo bouchri. Ek, malè ba nou, klowdékòn-la ka mété 1 siek é dimi avan i déchèpiyé la éti i yé a, kivédi yich ti yich-nou ké ni pou sipòté ek sibi salopté-tala.

Ti kourilet
Quand Julie Frémont s'en prend à une épave

   Y'a des gens qui sont vréman-vréman méchants sur cette terre du Bondieu, fout ! C'est comme l'aut' jour, Julie FREMONT, alias Fred CELIMENE, dans un de ses innombrables mails de personne révoquée qui n'a rien d'autre à faire de toute sa journée que de se gratter les roubignolles. Au fait, il avait clamé urbi et orbi qu'il ferait appel de sa révocation, or jusqu'à aujourd-hui-jour, nou pa tann ayen é nou pa wè ayen ! T'aurais pas peur des fois, Julie de mon cœur, que le Conseil d'état confirme ta condamnation ?  Si t'es si blanc comme neige que tu l'affirmes, pourquoi tu ne sollicites donc pas cet haute instance de la République Une et Indivisible ?

Ti kourilet
Zot pa wè sé soukougnan G20 an ki la !

   Jounalis Matinik ka fè moun ri bon ri : yo ni anlo ganm, anlo wach, anlo bel fwansé kolé-monté anlè yo, men yo enkapab konpwann ki sa ka pasé andidan péyi-nou an. Poutan, lè ou gadé, péyi-tala pa pi gwo ki an tet zépeng. Sé kon lot jou-a yo fè anlo chèlèlè anlè swédizan an bet ki dwol, an bet pèsonn poko janmen té wè (gadé foto-a ki ka ilistré artik-tala !) ek yo désidé ki sé dwétet tjek zonbi, tjek volan oben Bet-a-Man-Ibè ki té la. Dot di konmkwa sé an dowlis, an tet-san-kò oben anmofwazé.

Ti kourilet
29 OKTOB : BAL FINI, VIOLON DAN SAK

   Kon nou tout sav, 28 oktob sé "JOUNEN KREYOL TOUTWONLATE", an banboch pou sa gloriyé lang kréyol nou an. Sé péyi Donmnik ki té désidé chwézi dat-tala ek sa fet an 1981. Dépi lè-tala, tout péyi kréyolopal ek moun-gayé yo ka mété doubout tout kalté manifestasion alantou sa moun lontan té ni labitid kriyé "zépon natirel nou". Lè nou ka di tout péyi, fok pa nou ekzajéré non pli : ni yonn anpami yo, Matinik, éti, sof lavil Trinité épi Festival "RABOURAJ" li a, pres ayen pa ka fet. Pres ayen ki ofisiel nou lé di. Davwè anchay bibliyotek, asosiyasion, krey met-lékol kréyol kisasayésa...ka goumen pou fè bagay, mé sé anlè pwa kò-yo yo ka fè sa. Sé défansè kréyol tala ni anpil kouraj davwè sé pa rédi chez bò tab ki la.

Ti kourilet
Syndicalistes révolutionnaires ou...chiens créoles ?

   Le grand sémiologue italien, récemment décédé, Umberto ECO disait avec son humour grinçant que le Web était la revanche des incultes et que dès que quelqu'un se trouvait derrière un écran d'ordinateur, il estimait pouvoir parler de tout, donner son avis sur tout et asséner des "vérités", cela sans jamais avoir accompli un travail intellectuel sérieux. Cette affirmation est, hélas, vraie, dans 90% des cas, surtout sur FACEBOOK qui mérite son surnom de "FESSESBOUC" puisque, outre les "grandes idées" développées par l'internaute moyen, ce dernier nous saoule avec ses selfies retouchés.

Ti kourilet
Ga sa, misié Bagay, sispann fouté tjenbwa dèyè chofè kanmiyon !

   Gwo-pwel anlè'w, Edwa !

   Nou tout sav sa. Nou sav ou za pléré bon pléré, pasé laviej Man LOULOUT li-menm ek nou ka konpati douvan doulè-a ka pijé'w la mé kanmenm-kanmenm ! Sé pa pas an chofè kanmiyon vréyé bon lolo anlè madanm-ou ki ou pou lévé égri kont tout moun ka mennen kanmiyon Matinik, ébé Bondié ! Simié ou té pwan tan katjilé anlè pwop sitiasion'w pou wè poutji madanm-ou désidé kònen'w. An madanm pa ka janmen fouté nonm-li an kout janbet nan do si ou wè nonm-lan pa ni an tjak oben si nonm-li pa fè'y tjek vakabonnajri.

Billet du Jour
28 OKTOB (JOUNEN KRÉYOL TOUTWONLATÈ) : KRÉYOL SÉ PA ANNI POU YON JOU OBEN YON SIMENN !

  Fè tan jété an zié anlè foto-a ki ka ilistré artik-tala ! Sé atè Séchel i fet ek i ka montré nou moun ka dansé nan lari pou sagloriyé lang kréyol la pannan mwa oktob-la. Sé davwè adan ti péyi endépandan-tala, ki ka touvé kò'y nan loséan Endien, sa ka fè yonn-dé tan ki sé diféran gouvelman-an za pwan kréyol-la o sérié. Primié bagay yo désidé fè, sé mété lang ofisielkantékant épi anglé ek fwansé. Dézienm bagay yo fè, sé mété'y kon an matiè obligatwè dépi lékol-nennenn ek pannan tout eskolarité sé zélev-la. Twazienm bagay yo fè, sé mété kréyol adan radio ek latélé pou fè émision ki ni an larel, pa anni pou rakonté blag oben fè moun ri kon nou ka wè, pli souvan ki rarman, atè lé Zantiy. Katriyem bagay sé gouvelman Séchel la fè, sé mété doubout an mwa antiè__mwa oktob la__pou sa ba lang-lan ek kilti-a tout valè yo mérité.

Billet du Jour
Chatwou fran-mason an ka chaché voplé Matinik

   Fok pep Matinik la wouvè zié'y titak davwè i kay pwan fè adan vakabonnajri-a ki ka woulé dépi yonn-dé tan nan péyi-a : chatwou fran-mason an, aprézavwè i trapé bon ziginot an tet, ka ridoubout kò'y ek ka viré koumansé lonjé bra'y pou sa trapé tou sa i pé trapé. Pou sa antré tout koté éti sa pòtalan ba'y pou i antré. Viktwè GRAN SANBLE POU BA PYI-A AN CHANS lè 13 désanm 2015 té ba'y an bel tap ; zafè yo fann fwa sé met-a-manyok CEREGMIA a tou pis Fred CELIMENE sé an chef mason. Men an chatwou pa ka mò kon sa ! An chatwou ni etsétéra bra ek lè ou wè ou koupé yonn oben dé, ni twa oben kat zot ka viré pousé. Toulitan ou pa dékalaminé tet chatwou-a, ou pé pa prétann ou fini épi ras-li.

Billet du Jour
Nou ka matjé sa nou lé anlè nich-twel nou an !

   Asiparé ni dé sèten moun ka lévé mouch wouj sé jou-tala pa rapot a yonn-dé artik MONTRAY KREYOL pibliyé. Nou ka di sé moun-tala an ti bagay : pèsonn pa ka blijé zot li artik-nou. Nou ka di yo tou an dézienm bagay : nou pa ka dépann di pèsonn, di pies parti politik, di pies asosiyasion, di pies légliz, nou pa ka risivwè publisité kidonk nou pa ni rimak oben lod pou risivwè di pèsonn. Nou sé an nich-twel ki toutafetman lib ek si sé moun-tala konpwann yo pé fè présion anlè nou, yo pé toujou ay fwoté bouden-yo.

Ti kourilet
Politik atè Matinik : larilev za la (2è dékatman)

   Twop moun ka di ki pa ni larilev adan politik Matinik. Sa pa vré pies ! Kon nou za wè'y adan primié dékatman artik-tala, nou ni anlo "jenn" éli ki ni ant 30 ek 60 lanné an péyi Matinik nou an. Sa vré ki sé met-a-manyok péyi-a sé pito moun ki ni 70 ek 80 lanné, men, kon nou za di'y, lòloj biolojik la ké fè travay-li ek adan tjek lanné sé gran-nonm tala ké blijé ladjé manda-yo. Sa nou pa dakò sé ki dé sèten moun lé pousé yo déwò avan lè. Pèsonn pa mété déwò Emile MAURICE, Georges GRATIANT, Casimir BRANGLIDOR oben Aimé CESAIRE, kifè nou pa ka konpwann poutji, jòdi-jou, fok té ké balié AMJ ek Claude LISE konsidiré yo té lapousiè ka jennen adan pit politik la.