Accueil
Aimé CESAIRE
Frantz FANON
Paulette NARDAL
René MENIL
Edouard GLISSANT
Suzanne CESAIRE
Jean BERNABE
Guy CABORT MASSON
Vincent PLACOLY
Derek WALCOTT
Price MARS
Jacques ROUMAIN
Guy TIROLIEN
Jacques-Stephen ALEXIS
Sonny RUPAIRE
Georges GRATIANT
Marie VIEUX-CHAUVET
Léon-Gontran DAMAS
Firmin ANTENOR
Edouard Jacques MAUNICK
Saint-John PERSE
Maximilien LAROCHE
Aude-Emmanuelle HOAREAU
Georges MAUVOIS
Marcel MANVILLE
Daniel HONORE
Alain ANSELIN
Jacques COURSIL

Yo té ni anchay rézon chapé, men pa tala...

Raphaël CONFIANT
Yo té ni anchay rézon chapé, men pa tala...

   Kidonk sé Anglé-a voté pou yo pati-kité kominoté niopen an, menmsi majorité-a (52%) pa sitelman laj ki sa. Lè nou ka fè tan dékatiyé votman-tala, ki sa nou ka wè ? Dabò-pou-yonn, ki l'Anglitè koupé an dé dékatman : asou an bò, moun lakanpay, moun ka viv adan sé ti vil li-Nò péyi-a, ouvriyé, ti anployé kisasayésa...ki voté pou pati-kité l'Ewop ; épi asou an lot bò, jenn moun, moun ka viv adan sé gran lavil-la kontel Lonn, moun ka travay adan lafinans ek rékolonmi nimérik, moun ki ni labitid vréyajé ek fè konmes épi lèrestan latè kisasayésa...ki voté pour rété adan'y.

   Dézienm bagay nou pé konstaté tou, sé ki l'Ekos ek l'Irlann di Nò, okontrè di l'Anglitè, voté pou yo rété andidan l'Ewop. Za ni pliziè référandom ki fet atè l'Ekos pou sav es moun péyi-tala lé rété bwaré épi l'Anglitè toujou ek chak lè-a, pousantaj Ekosé ki dakò pou kaskod ka wosé, ka anpilzi. Rézilta pozitif BREXIT-la, kivédi zafè kaskod épi l'Ewop la, blijé ni an konsékans asou liannaj ant l'Ekos ek l'Anglitè.

   Annou déviré anlè primié katégori moun-la ki voté kont l'Ewop la kivédi an mòso adan pep anglé a. Sa ki sé moun-tala ? Poutji yo fè sa ? Laplipa adan yo sé moun ka pwan bon fè palakoz politik teknokratik sé met-a-manyok niopen an. Politik-tala ki za mété la Gres an nwè, ki flègèdié l'Espay ek Pòtigal ek ki ka jik minasé la Fwans. An politik éti sé l'Almay ka mennen, ka gouvènen. Sa ki kouyon sé ki ni dé kalté moun ki kont politik-tala : moun ki adwet-tout ek moun ki agoch-tout. Kidonk tout sé moun-tala sanblé vot-yo !!!

   Si nou pé konpwann rézon ki mennen moun ka pwan fè a voté kont l'Ewop, fok nou sav tou ki ni anlo fachis ki bay-alé adan menm larel-la. Sé fachis-tala ka rifizé l'Ewop davwè, silon yo, sé l'Ewop ka voyé moun-kouri-vini ba yo ek yo pa paré asepté sa pies toubannman. Ba yo, sé moun-kouri-vini tala ka anni anvayi l'Anglitè ek anmizi-anmizi, yo ké volè plas sé Anglé natif-natal la ek yo ké dépotjolé kilti anglé a.

   Annou pété ri titak !

   Davwè si zot wè ni an péyi ki anvayi lèmonn (anni gadé kat-la ka ilistré artik-tala !), sé bien l'Anglitè. Annou fè an ti lis ! Pou l'Afrik : Gana, Nijéria, Ganbi, Tanzani, Bostwana, Kenya, l'Afrik di sid kisasayésa... ; pou l'Azi : Birmani, End, Sri-Lanka, Malézi, Afganistan kisasayésa... ; pou l'Anmérik, sa ki vini apré lé Zéta-Zini ek Kannada épi anlo koté adan bannzil karayib nou an tou (Janmayik, Trinidad, Babad kisasayésa...). San menm palé di koloni sé Anglé-a té ni adan Loséan Pasifik. San menm palé tou di l'Ostrali ek Nouvel-Zélann. Larèn VICTORIA té enmen fè ganm konmkwa soley pa té ka janmen kouché asou Lawonn-koloni britanik.

   Kidonk si ni an moun ki mal plasé pou rijété an moun-kouri-vini, sé bien an Anglé !

   Sé pou sa fok nou gadé rézilta BREXIT-tala an manniè ki véyatif...
 
Vokabilè

 

Adwet-tout : extrême-droite.

Agoch-tout : extrême-gauche.
Anpilzi : augmenter.

Bannzil : archipel.
Bwaré : attacher, lier.
Dékatiyé : analyser.
Dékatman : partie.

Dépotjolé : détruire.

Flègèdié : fragiliser.
Kaskod : rompre ; faire sécession.
Kisasayésa : etc.

Larel : direction.

Lawonn-koloni : empire.

Liannaj : relation.

Met-a-manyok : dirigeant.

Moun-kouri-vini : réfugié.

Natif-natal : autochtone.
Niopen : européen.

Palakoz : à cause de.
Rékolonmi : économie.

Tou : aussi.

Véyatif : vigilant.

 

Connexion utilisateur

CAPTCHA
Cette question sert à vérifier si vous êtes un visiteur humain afin d'éviter les soumissions automatisées spam.

Pages