Accueil
Aimé CESAIRE
Frantz FANON
Paulette NARDAL
René MENIL
Edouard GLISSANT
Suzanne CESAIRE
Jean BERNABE
Guy CABORT MASSON
Vincent PLACOLY
Derek WALCOTT
Price MARS
Jacques ROUMAIN
Guy TIROLIEN
Jacques-Stephen ALEXIS
Sonny RUPAIRE
Georges GRATIANT
Marie VIEUX-CHAUVET
Léon-Gontran DAMAS
Firmin ANTENOR
Edouard Jacques MAUNICK
Saint-John PERSE
Maximilien LAROCHE
Aude-Emmanuelle HOAREAU
Georges MAUVOIS
Marcel MANVILLE
Daniel HONORE
Alain ANSELIN
Jacques COURSIL

Tout lang asou latè ni lékriti-yo, poutji kréyol-la pa té ké ni ta'y ?

Tout lang asou latè ni lékriti-yo, poutji kréyol-la pa té ké ni ta'y ?

   Adan ti péyi Matinik-tala, sé pa dirigonflis ek initil ki mantjé, soutou sa ki ka pwan kò-yo pou gran-grek aloski sé ayen ki grenn kaka mouton yo ni adan kabech-yo. Sé kon sa nou ka touvé yonn-dé ka prétann ki zafè lékriti kréyol la pa ni pies kaltépòtalans, ki défann an sistenm lékriti espésial pou sa matjé lang-nou an, sé an atitid ki...sektè !!! Kidonk fwansé ni lékriti'y, arab ni lékriti'y, chinwa ni lékriti'y, amarik (Etiopi) ni lékriti'y, men zépon natirel nou an pa dwet ni ta'y tou.

   Nou ka mandé kò-nou es sé fo gran-grek tala ki ka di sé bagay-tala pa an bann asimilasionis ki wont montré moun ki yo adan larel fwansé a a tout. Davwè yo ka pasé tan-yo ka séré dèyè anchay gran mo ki pa lé di an tjou-patat ek ki mèyè yo menm pa ka bien konpwann. Sa fasil séré dèyè pié-fonmajé a yo ka kriyé Edouard GLISSANT an, men fok sav ki lè ou fè sa, fok ou konnet pwop wotè'w, pwop valè'y. Sé pa pas ou mété kò'w anba lonbraj GLISSANT ki ou sé an gran-grek menm wotè ki'y ! Epi menm moun-la ki ka di'w ki djoubaké asou lékriti kréyol la sé kouyonnad, sé li primié ki kay prézanté kò'y adan konkou CAPES kréyol. Kivédi si zot wè moun-tala té érisi, lè i té ké douvan sé zélev-la, i té ké di yo ki kréyol pa ni lékriti. Ki i pa ni an lékriti ki ta'y !!!Erez-di-bonnè sé dirigonflis-tala toujou échwé adan konkou CAPES kréyol la.

   Me sa ki pi komik ankò a, sé ki sé menm moun-tala ki échwé adan konkou-tala, abo yo fouté yo déwò pa lapot, yo ka chaché rantré pa lafinet : sé kon sa yonn adan yo vini manm jiri...CAPES kréyol la !!! Sé kalté moun-tala pa ni kaka-bò-zié. Ki manniè an moun pé vini manm jiri an koukou éti li-menm i pa rivé trapé'y ? Ki koté nou za wè an vakabonnajri kon sa asou latè ? Enben, sé sa ki fet lanné pasé palakoz yonn-dé madrag ki fet ek sé kon sa an moun ki pa menm met-lékol ek ki échwé 3 fwa adan CAPES kréyol la ritouvé kò'y manm jiri menm CAPES-tala !!!

   Sé moun-tala sé bet-long ek kon zannimo-tala, yo mérité dépotjolé...

 

Bwet-a-mo :

 

Abo : bien que.

Bet-long : serpent.

Davwè : parce que.

Dépotjolé : détruire.

Dirigonflis : opportuniste.

Djoubaké : travailler.

Erez-di-bonnè : heureusement.

Erisi : réussir.

Gran-grek : intellectuel.

Kabech : tête.

Madrag : magouille.

Mèyè : peut-être.

Palakoz : à cause de.

Pòtalans : importance.

Tou : aussi.

Connexion utilisateur

CAPTCHA
Cette question sert à vérifier si vous êtes un visiteur humain afin d'éviter les soumissions automatisées spam.