{{ {Ni 10 zan di sa, mwen té matjé an let-ouvè ba défen Emé Sézè ek dot metafè péyi-a. Ladévenn, mwen pa viré jwenn vèsion fransé a, men zot ké pé li vèsion kréyol la mwen té vréyé ba misié Alfred Mari-Jàn an. Let-tala té fè défen Emé Sézè an joy bel plézi, abo i té wounounou an ti koreksion an tou-zorey mwen, ba mwen, kanmenm : « Ce n’est pas ‘le torse’, mais ‘la plume dardée’ ». Ek gran powet entènasional la té kontinié ka ri : « Je ne suis pas aussi robuste que vous. Hein ! » Man té vréyé let-tala ba misié Tony Delsham tou, men, i pa té touvé’y an gou’y, kifè, pèsonn pa jenmen ni konnésans li…} }}
_ {{M. VELASQUES Dominique}}
|
À Monsieur Aimé CÉSAIRE Il vous faut atteindre le cosmos qui est en vous
…ça, eh ben, je l'ai créalisé. Oui ! Maintenant, ô grand manitous, grand diable noir au millions d'yeux de braises argentés, grand pourfendeur des illégalités, grande horne éhontée et doubout sans pitié, le torse dardé, au devant de l'adversité, veuillez s'il vous plaît, (après avoir bien sûr, pris connaissance en son moi de votre moi et de leurs mois) bien vouloir jouer de votre haute autorité afin de me faire expédier ces quelques minusculissimes correspondances (mais ô combien importantes à mes yeux !) aux êtres belligérants en questions. M. VELASQUES Dominique* ** (Version corrigée de la lettre ouverte : GEREC-F2) M. VELASK Donmnik Priz tet : moralesprianbien^mivéritémi Li 29 jwen 1999 Sa pou misié Mwen misié, (raklay goj) Si yo di —é sa bien vré!— si yo di ki nonm ek fanm sé akondi «tou» ek «krab», sa otan vré ki yonn pa ka egzisté san lot, akondi sé an panyen ki plen zé rivé jik owa djol. A pa vré !? Sa sé an lwa ta LA-LWA! : Manman-an k'a tjenbé tjanmay-la nan tété'y la, sé yonn ek an sel Istwa jénérasion'y kité ba'y (kisisa'y), é kidonk, anni an sel bagay dé zié'y sé pé wè asou miklon lanmè divini'y, sé tribil. Mi an rézon fondalnatal kifè si'y tjenbé'y dri ; m'nm… ek pou bien dot bagay ankò, sa vré. Bagay-la, (annou admet sa), asiré pa pétet, bagay-la pa djè mérité louwé. Men, si fok sa, es vodré pa mié kité tjanmay-la ay rédi misk-li adan fantéfrank krabik djoktans lavi, pasé pito nou sosé adan dé vakabonnajri kafouya ek souvantfwa san manman san papa ?; adan dé « ou sav bien, ou pa sav tres bien ki san mwen, pa ni ou ké ni ou pé ké ni, non (?)… » ; A pa vré ? NI TO LONTAN SA KON SA, FOK SISPANN ! ! ! Vomié ki (douvan djol-ouvè lan 2000 la) vomié ki, (tjok-nou an ponm sitè konsa, fidji-nou won konsa, lareldo-nou dret ! ek san nou pa krochi pa an koté sousi), vonmié ki nou bay maché dwet pa asou biwofal-la, ki nou raklé anbabwa-nou, graté tet-nou, gòjé an zing ankò an dènié fwa —lapè nou tjouyé anfon-anfon an poch pontalon-nou, ek là, (tet-nou wo!) anou koumansé loudi pou viré détéré tout lé ti kwen oubliyé nan mémwa-nou, ek apré sa, annou fè vitman présé dé-kòtòdé tout lé dèyè-kou éti yo meltri sitelman vit, sitelman red, ek padan sitelman lontan an ! —an manniè pou nou noz di an bel ek an bon ti piti adié… en ? Ek là, dé zié nou won akwédi ti fisel mik, annou lé érisi fè nou'l, ti piti m'nm sinsè-tala, en ? Pas, es sé pa tan ki vini pou annot jou ; an jou éti fé katjopin lawont matinen, an jou ta ponyet kouraj matinen, an jou tjè lafwa matinen ? Pas, es sé pa tan ki vini pou tjébé ek-épi viré tjébé dé lanmen nou, ek —san pies kalté mové manniè lafanmi bouwik— pou nou anni di kònou ki tout-té-bien-toujou é ayen-pa-janmen ?... Pas, tjanmay-tala, i di'y, i fè'y, i montré'y, i démontré'y, i alé, i viré é déviré, i tounen koy é ritouné'y, i chaché li yonn ek toupatou nan pi piti lankonyi ki ni, répons-la ba etsétéra lenfini kesion an ki té ka ponmponm an bout bway-li a, an manniè sansi !, akondi tet won-lasoley an vè ki ni kò'y lastik ek tanndik… é magré sa, i touvé !!! Kisa ? Kisa ! ! ! Kisa ? ? ? Rézilta-a i té chaché a, padan tout sé lanné-taa, adan tou bonden zié-kòn-lanbi sé gran lékol Kangn ek bienéré a, men ki wo an patjé fwa adan difiksilté an menm tan an, tou. Kivédi ? Kivédi ! Kivéd-wi ? ! AN MÉZON ATÈ MATINIK Belté ek bòdé hou… M. VELASQUES Dominique |