Accueil
Aimé CESAIRE
Frantz FANON
Paulette NARDAL
René MENIL
Edouard GLISSANT
Suzanne CESAIRE
Jean BERNABE
Guy CABORT MASSON
Vincent PLACOLY
Derek WALCOTT
Price MARS
Jacques ROUMAIN
Guy TIROLIEN
Jacques-Stephen ALEXIS
Sonny RUPAIRE
Georges GRATIANT
Marie VIEUX-CHAUVET
Léon-Gontran DAMAS
Firmin ANTENOR
Edouard Jacques MAUNICK
Saint-John PERSE
Maximilien LAROCHE
Aude-Emmanuelle HOAREAU
Georges MAUVOIS
Marcel MANVILLE
Daniel HONORE
Alain ANSELIN
Jacques COURSIL

Kouyonnad asou Entènet ka koumansé boufi moun : Lwa Schiappa a pa rann kokaj-timanmay légal

Kouyonnad asou Entènet ka koumansé boufi moun : Lwa Schiappa a pa rann kokaj-timanmay légal

   Sa vré ki Entènet, lè i paret, té an bagay toutafetman estwòdinè. Sé té primié fwa adan listwè limanité ki tout moun, nenpot moun, kisiswa krey-sosial li (classe sociale/social class), kisiswa larel politik li, kisiswa rilijion'y oben koulè lapo'y, té pé esprimen kò'y. Sa yo fini pa kriyé liennay-sosial (réseaux sociaux/social networks), Facebook soutou, wouwè an gran lafinet ba moun ki té blijé gadé bouch-yo koud ek ki dayè pèsonn pa té ka kouté.

   Jòdi-jou, sé liennay-sosial la jis vini fò pasé radio ek télé pis, pou lanmizik pa ekzanp, lè yo ka pasé an mòso, sa ka fè etsétéra tan dizenn milié moun za kouté'y anlè Net-la. Kivédi sé popilasion-an ki ka désidé es an tit oben an mòso mizik bidjoul oben okontrè es i kaka-kok, sé pa animatè-radio oben animatè-télé ankò.  

   Men tout bagay ni an bon fidji ek an mové Fidji.

   Pa ni pies koté ou ka li plis kouyonnad, plis pawol manti-mantè, plis plodari défowmé ki asou Net-la. Kontel sé jou-tala, ou ka li tout koté ki Lwa SCHIAPPA a ka légalizé kokaj-timanmay (pédophilie/pedophilia), bagay ki pa vré pies toubannman. Sifi ou jété an zié anlè teks lwa-tala pou konpwann ki Net-la ka bloublou (embrouiller/to confuse) lespri moun asou sijé-tala. Dayè, moun ki ka vréyé plis labou kont lwa-a, sé sé menm moun-lan ki pa ka di an tjou-patat lè labé ka anviolé timanmay. Kidonk sé moun-tala sé an bann ipokrit ki la !

   Men bagay ki pli tris sé ki si nou pé konpwann ki pawol initil ek kouyonnad ka woulé alé-pou-viré asou sé liennay-sosial la, ki maniè nou pé espitjé ki nou ka jwenn sé menm bagay-tala asou dé sèten nichtwel (site-web/website) ?...

Connexion utilisateur

CAPTCHA
Cette question sert à vérifier si vous êtes un visiteur humain afin d'éviter les soumissions automatisées spam.