Accueil
Aimé CESAIRE
Frantz FANON
Paulette NARDAL
René MENIL
Edouard GLISSANT
Suzanne CESAIRE
Jean BERNABE
Guy CABORT MASSON
Vincent PLACOLY
Derek WALCOTT
Price MARS
Jacques ROUMAIN
Guy TIROLIEN
Jacques-Stephen ALEXIS
Sonny RUPAIRE
Georges GRATIANT
Marie VIEUX-CHAUVET
Léon-Gontran DAMAS
Firmin ANTENOR
Edouard Jacques MAUNICK
Saint-John PERSE
Maximilien LAROCHE
Aude-Emmanuelle HOAREAU
Georges MAUVOIS
Marcel MANVILLE
Daniel HONORE
Alain ANSELIN
Jacques COURSIL
Kréyolad 301

ES NOU KÉ DI WI ?

ES NOU KÉ DI WI ?

Matinik pep la ka voté silon van latjé poul panché. I té di non le 10 janvié, mé le 24 ou sé di i ka paré ko’y pou di wi.

Ni an boug ki modéré lesprésion’y tibren, i pa ka rété Ofanswa mé yo ka kriyé’y Fanswa. Akondi jan isi té ké dé ababa oben dé kouyon, i vini jik isi a pou bay wou adan téren politik la. Misié vini di ki manniè pou matinitjé voté. Dapré misié la té ké ni an chat an sak, é nou pa ni asé bon zié pou wè sa.

Es nou ké di wi pou nou paré kò-nou pou tranblann-tè?

Lè ni similasion es nou ka pran sa o sérié?

Asiparé Laména pa konstui antisismik é anlo kazenn pa mèyé pas yo pres tonbé. Es sé yo ki ké pòté nou soukou?

Sa ka pasé Ayiti atjelman-an pou fè nou réfléchi tigout. Solidarité sé pa an sel jou, épi disi févriyé nou ladjé kò-nou an kannaval-la pou bliyé tou sa.

Ayiti pran bon fè, jik Palè Nasional ki ranfalé, ki fè i pa ni gouvelman, anlo minis mò, é an patjé dot an gaway. Fodra pé ké ni kontjirans o pli ba bagay pou Ayitié, mé pétet fo nou ké réfléchi lamanniè pou sa nou vréyé-a rivé pou ayisien ki bizwen poubon. Pou pies vakabon an konplé pa pran viv-la pou rivann li oben mété adan an koté pou i pouri.

Popilasion Matinik réponn wi, i pòté viv ek lajan mé fo owganizé bagay-la pou pa ni profitasion. Yo pou fè an konflérans pou endé Ayiti man lé kwè sé pa lé gran-manjè ki ké sèvi kò-yo ankò, pas ni tro lontan pep-la fen, bouden’y ka kriyé é sé pa galet tè ki ké fè’y tjenbé ankò.

Kapital Ayiti pran bon fè, mé Ayiti sé Potoprens selman, ni dot provens é fo nou chonjé owganizé endaj-la pou moun Delmas, Léogàn, Kwa-dé-boukè épi kisasayésa trapé an ti kéchoz. Sé pa pou élikoptè anni ladjé bret akondi an bann bet, yo ka ba manjé.

Fok kontinié di wi, mé pou solidarité épi Ayiti ek frè an Karayib-la.

Jid

Connexion utilisateur

CAPTCHA
Cette question sert à vérifier si vous êtes un visiteur humain afin d'éviter les soumissions automatisées spam.

Pages