Accueil
Aimé CESAIRE
Frantz FANON
Paulette NARDAL
René MENIL
Edouard GLISSANT
Suzanne CESAIRE
Jean BERNABE
Guy CABORT MASSON
Vincent PLACOLY
Derek WALCOTT
Price MARS
Jacques ROUMAIN
Guy TIROLIEN
Jacques-Stephen ALEXIS
Sonny RUPAIRE
Georges GRATIANT
Marie VIEUX-CHAUVET
Léon-Gontran DAMAS
Firmin ANTENOR
Edouard Jacques MAUNICK
Saint-John PERSE
Maximilien LAROCHE
Aude-Emmanuelle HOAREAU
Georges MAUVOIS
Marcel MANVILLE
Daniel HONORE
Alain ANSELIN
Jacques COURSIL

DANIEL BOUKMAN KA DEKATIYÉ MAS NOU KA MET ASI FIGI AN NOU

Par Carine Gendrey
DANIEL BOUKMAN KA DEKATIYÉ MAS NOU KA MET ASI FIGI AN NOU

Nou té konet Daniel Boukman kan on met-a-manyok a téyat é poézi. Nou sav i ka travay asi zékal a koko pou fè mas é i ja fè pliziè espozision atravè péyi-la ki trapé onpil siksé. Men jik alè, nou poko té konet li kon filozof. Pa « filozof a britel » kon lo « people »-la ki ka drivé dépi yonn-dé tan adan tout jounal oben télé, men on vré filozof kréyol.

Sé vré i ka kriyé « poem » sé ti fraz-la i mété bò sé désen a David Né la, men lè ou gadé sé poem filozofik ki la, sé biten ka sanm toubolman sa Japoné ka kriyé « haïku ». Kivlédi ou pa bizwen palé onlo palé, ou pa bizwen tiré gran métafò wototo déwò pou sa sézi réyalité annou. Délè, on sel ti mòso pawol sifi dépi i ni sifizanman vidjozité é belté pou chayé lektè-la adan on bidim katjil.

Pwojé a Boukman nef davwa kon i ka di li-menm adan pawol-douvan a liv a’y la :

{« Echappée de mots, envolée d’images dont l’exubérance rappelle le feuilli des forêts tropicales, opacité, détours pour dire, chausse-trappes sémantiques…telle est de la langue créole la représentation communément admise. Pour fabriquer ce recueil, l’usage du créole fut tout autre : le travail consistait à tendre vers une épuration maximale afin que les éléments employés, comme les pièces__nécessaires et suffisantes__d’une pendule, pivotent autour d’un mot. »}

Filozof-poet an nou la ka chaché woté lang kréyol-la adan palé monté-désann é palé wotéba, pou menné’y adan palé vré, palé jis. Palé jistikont. Bò chak désen a Néré, ni on pawol ki ka vini kon sa :

- Pawol sé mas
- Mas met-ba mas
- Lantou late an sel pawol mas
- Lannuit kon jou siwawa mas kisasayésa…

Kondiré, adan filozofi Boukman, zafè a mas-lasa sé sa ki ka défini nou, ki ka rèprézanté pi bien sa chak moun yé é ki jan sosiété an nou ka woulé. Biten-lasa vré pou tout kalté sosiété asi latè, men i dé fwa pi vré pou sosiété kréyol la davwa an plis dè “mas sosial” la ki tout moun oblijé met pou pé viv andidan a sosiété-la, nou ka met on déziem mas asi figi an nou, on « mas moun-andéhò”. On mas fwansé. On mas blan. Kifè atravè sé fraz-lasa, Boukman ka fè lektè-la rèjwenn larel a lidé a Frantz Fanon é ka pèmet nou konpwann pi bien ankò ka aliénasion vlé di.

“Mas” sé on liv pou met si tab dè nuit an nou. On liv pou nou li é katjilé asi’y avan sonmey vin baré nou lèswa. E lè nou fin li chak fraz-la, fo rèpòté nou a désen-la ki bò’y la. A moman-lasa, sa makè-la vlé di ka vin pi klè ankò.

An gran woulo-bravo osi ba Jean-Marc Rosier é « Edision K » ki, èvè édision Lafontaine, sé sel éditè Matinik ki ka ba lang kréyol an nou la on pal.

{ {{Carine Gendrey}} }

Connexion utilisateur

CAPTCHA
Cette question sert à vérifier si vous êtes un visiteur humain afin d'éviter les soumissions automatisées spam.

Pages